Hei, djuud!

Alati on nii et kui pikalt ühes hotellis elada, tekib tunne et ma nagu kuuluks juba hotellipere alaliste liikmete hulka. Nüüdseks tunnen ma juba vist kõiki siinseid töötajaid ja nemad on minu pideva ringi virvendamisega ka harjunud. Teadupärast on siin maal kombeks igal võimalikul juhul küsida hästi neutraalse häälega howdoyoudo või howisgoing. Kuna mind nad näevad kole tihti, siis mõne hotellitöötajaga on meie tervitusviisid arenenud kaugemale. Tavaliselt kui ma viimaste seas hommikusöögile laekun, tuleb sinna ögima ka hotelli handyman. Ta kannab alati sinist särki, vööl palju võtmeid ja tema näojooned on kuratlikult sarnased haiglaseriaalis “Scrubs” figureeriva meistrimehega. Tema tervitab mind alati “hey body” hüüdega. Või siis “hey dude”. Ja kokatädi küsib alati kas ma magasin hästi. Või et kas mul oli “raske öö”. Ükskord küsis – did you made lot of shooting last night? Mina muidugi et pole viga, ma olen “raskete öödega” harjunud.. Ta vist arvab, et ma olen mingi pornostaar ja jäägu pealegi temale see arvamine.