Metsa taga on ikka mets

Käisin metsas. Täiesti korralik mets on ainult 10 km kaugusel elukohast. Mets oli täis radasid, jalgratturite ja matkajate jaoks. 2 tundi uitasin. Jätsin kõik kodinad – telefon, fotokas, veepudel – autosse, et kergem uidata oleks. See polnud eriti tark tegu, sest mets osutus suureks ja teisi matkajaid seal eriti polnud ja kui ma oleks juhtunud näiteks jala väänama oleks paha-paha olnud. Tegelikult väänasingi, aga õnneks kergelt.

Natuke meenutas Harku metsa. Kõik puud olid küll tundmatud. Kohati rippus palju väänkasvusid ja liaanitaolisi asju, kohati olid palmid, kohati olid jämmedad paju moodi puud. Igal juhul päikese eest pakkus hästi varju. Siin elutseb imelik linnuliik, mille laul meenutab ketaslõikurit või mõnda hambaarsti agregaati. Kohe väga-väga meenutab. Ja halle oravaid on võib-olla liigagi palju. Päris palju esineb üleujutatud metsaaluseid. Ei teagi kust see vesi kõik tuleb. Taevast pole juba ammu midagi olulist tulnud.