Markatrimmen Trondheimis

Trondheim

Kuna Trondheimi käib praegu otselend, mille ajad sobivad hästi nädalalõpu veetmiseks sealkandis, siis.. mõeldud-tehtud. Veebruari esimene nädalavahetus, kui eestimaal esines -35 kraadi pakast, sai talvemõnusid nauditud Trondheimi kandis. Sealne 5-10 kraadi külma tundus lausa õdus. Reede möödus mäesuusatades, laupäevaks olin end aga reganud Markatrimmen nimelisele murdmaasuusa võistlusele.Trondheimi külje all mäe otsas on murdmaarajad, kus pikima ringi annab kombineerida isegi 40km kanti.

Markatrimmen ürituseks oli aga ette nähtud 26km ring algusega Skistua juures, laupäeva hommikul vabas tehnikas ja pühapäeval sama ring klassikas. Stardid olid mõlemal päeval juba kell 10 hommikul, kuna hilisemaks kellaajaks oleks need rajad paksult täis nädalalõpu matkajaid. Ööl vastu laupäeva sadas all linnas 10cm, aga seal mäeotsas koguni 15cm värsket lund maha, nii et rada oli parajalt puudrine. Enamus sadu oli hommiku pool peale öist rajapõhja tegemist, nii et eriti raja esimene pool oli pahkluuni lumes sumpamine. Aga õnneks oli lumi kiire ja pehme raja suusaga sõit igati nauditav. Osalejaid oli laupäeval veidi üle saja. Pühapäevasel klassikasõidul loomulikult kordades rohkem. Norra harrastajate vabatehnika valdamine oli kohati teistega mittearvestav. Korduvalt pidin paluma kaasvõistlejatel laskumistel keppe koomale tõmmata. Vist alustasin liialt tagant. Rajaprofiil oli väga põnev. Alguses käis üles alla, siis pikalt-pikalt alla ning lõpuks tuli pikalt ülesse stardipaiga lähedusse tagasi. Kaks joogipunkti. Paar pikka laskumist lõppesid järsu kurviga. Hoiatavaid silte oli küll kasutatud, kuid üks kurvidest oli ikkagi ootamatult järsk ja täisnurkne ära pööramine metsa sisse. Hädavaevu jäin jalule. Kuid tänu sellisele riskantsele kiirele kurvi läbimisele säilis hoog ja seni veidi tagapool sõitnud norra vanameestega kasvas mõne hetkega vahe 100 meetri ligi ning enam nad mulle järgi ei saanud.

Rada Skistua lähistel

Pühapäev oli sademeteta -10 C hommik, klassikasooned olid tardunud mõnusaks raudteeks. Võistlusest osa võtta ei plaaninud, kuna pärastlõunasele Tallinna lennule jõudmine oleks läinud liialt rapsimiseks. Otsustasin minna lihtsalt rahulikule klassikaringile 1h enne ametlikku starti. Tõesti suurepärane klassikarada oli. Polnud ju selleks ajaks saanud veel heal rajal klassikat sõita see talv. Peale minu oli hommikusi sõitjaid teisigi. Joogipunktid olid juba töös ning mahlajooki pakuti lahkelt ka kõigile ilma numbrita sõitjatele. 3km enne ringi lõppu sai liidrite paar mu kätte, ning kilomeeter enne lõppu möödusid veel mõned.

Õhtu eel Tallinna saabudes oli ka siin mail ilm pehmenenud, vaid -18C. Lennujaama parkla oli käivitusabi ootavaid masinaid täis.