Rootsi kuumim suusamaraton

Harsa lumeolud

Tänavu aastane Vasaloppet oli kuum õhutemperatuuri mõttes, muus osas ma pole teda kunagi teab mis kuumaks suusaürituseks pidanud. Seekordne osalusplaan tekkis vaid kümmekond päeva varem. Nimelt olin ma tööasjus too nädal Rootsis ja nädalavahetus oli samuti kavas veeta Rootsis Harsa murdmaasuusakeskuses. Kuna Harsa on Mora´st 1.5h kaugusel, tekkiski mõte sealt päev varem lahkuda ja Vasaloppet läbi teha. Stardikoha ostsin seega 5 päeva enne maratoni ühe haigestunud rootslase käest, sama kuulutustelehe (startplatser.se) kaudu leidsin ka mõistliku kodumajutuse võistluseelseks ööks Mora äärelinnas.

Harsasse sõitsin STHM-st neljapäeva õhtul, reedel suusatasin seal terve hommikupooliku. Väga vahvad rajad, lund oli ~65cm, imekena päikeseline ilm -1 kraadiga. Radu hooldatakse igapäevaselt, ja seda ainult saanidega! Valdav enamus 80 kilomeetrist radadest on vaid klassika jaoks.  Reede pärastlõunal käisin korraks Moras, sain numbri kätte. Õhtul määrisin suusad libisema. Otsustasin pidamismäärdevaba zero suusa kasuks, kuna kliistriga ei viitsinud jamada ja oli näha et maratoni eelsel ööl ei külmeta isegi mitte maapinnal. Laupäeva hommikul oli pilves ja suur soojalaine kohal. Hommikul tegin Harsas veel ühe tiiru lõunapoolsetel radadel. Pärastlõunal puhkasin, peale õhtusööki sõitsin Morasse.

Vasaloppeti logistikapool on paras õudus – hommiku juba peale nelja hakkavad bussid stardipaika Sälenisse sõitma ja lõpus veedetakse ikka jupp aega ummikutes. Seekord jõudis buss siiski poolteist tundi enne starti kohale, leidsin päris mugava tuulevarjulise ja kuiva nurgataguse riiete/jalanõude vahetamiseks ning umbes tund enne starti läksin oma koridori. Selleks ajaks oli ruumi vaid paaris viimases reas, mujal oli kõik juba suuski täis. Sooja oli 6-7 kraadi.



Teatesõidu finiš

Sõidust nii palju, et esimesed 20 kilomeetrit oli rada ja libisemine suure sooja kohta üllatavalt hea. Kepp küll kippus vaatamata suurele kulbile vahel ”küünarnukini” läbi vajuma. Peale teist TP-d laskus rada madalamale, läks hulga märjemaks, suusk vettis läbi ja libisemine kadus. Karvane pidamisala hakkas sodi ja teiste inimeste suuskade alt pärit kliistrit korjama.. Kiirus langes nii alla, et tuli kohaneda 8 h matkatempoga. Lõpuks läks isegi sellest ajast üle. Muidu oli täiesti nauditav suusasõit hoolimata soojarekorditest, päikest ju õnneks polnud ja tuul oli pigem tagant. Uued suusasaapad osutusid igati heaks, mingeid hõõrumisi polnud ja kuigi rajal voolasid vahel veed ja laiutasid lombid, said jalad märjaks alles viimaseks sõidutunniks. Sõin rajal palju kukleid ja puljongit ja mustikakiselli, sõin üle J Kui finishis veel pakutud piimapaki ka tühjaks jõin, sundis kõhuvalu veerand tunniks euroaluste kuhja otsa maha istuma. Kokkuvõttes võib öelda, et võrreldes ~7-9 aasta taguse ajaga on suurürituse logistikapool ning stardimaterjalide ja ümberregistreerimisega seotud toimingud mõnevõrra sujuvamad.



Teatesõidu lõpusirge