Käest pillasin peegli..

Kildudeks on kogu olemine, ei mäletagi, et enesetunne nii lagunenud oleks. Vastik-vastik-vastik.. Oleks siis korralikult palavikuga haige, aga ei, lihtsalt sada häda närimas ja üldine jõuetus. Täna toimub mitu vahvat talispordiüritust erinevates Eestimaa nurkades – aga.. ei eruta :( Tegelikult on kahju küll, et üle pika aja peetakse Viru suusamaraton tõsiselt heades lumeoludes, kuid ilma minuta. 8 aastane traditsioon katki. Lootsin küll viimase hetkeni, et ehk kosun ja lähen vaikselt liuglen üle heinamaade ja naudin seltskonda, aga mis sa siin lähed kui hingamisteed on umbes ja lihased valusad ja motivatsioon null. Vana kogemus näitab, et kui pooltõbisena end hullu moodi väsitada, siis selle tulemusena võib saada terveks, või tuleb paari päeva pärast korralik palavik ja seejärel terveks. Kuid seekord liignõrk ja veidi külmavõitu õhk sellisteks “eksperimentideks”. Tuleb end rahulikuks sundida ja piirduda lihtsalt olemisega. Mõttetu olemisega. May-be there will be better “tomorrow”.