Nightride vol3

Eileõhtune “nightride” läks eriti ägedaks kätte. Mul õnnestus sappa haakida “päris” suusatajatele ja üldse mitte maha jääda. Seda suuresti tänu sellele, et mu suusk oli superkiire ja pidamine ka väga hea. Omamoodi kurioosne, et õhtuseks tiiruks võtsin oma kõige vanema suusapaari – vist 97-ndast aastast pärit Rossignoli combi suusad. Ma teadsin et nad on külma ja jäise-teralise lumega kiired. Kuid seekord olin ju suusapõhja keskosale pidamiseks veel kandnud õhukese kihi ülimalt kleepuvat ja sitket sinist kliistrit, ning mul oli päris suur kartus, et määrisin suusa kinni. Aga ei – tulemus oli suurepärane suusk klassikasõiduks. Nii me kihutasime umbes viiekesi lambid peas kui tuledesäras rong, paar pimedat vagunit ka veel sabas jõlkumas. Sõitsime Bruksvallat ja Ramundberget’it ühendaval 8 km-sel laial kahesuunalisel rajal. Valdavalt lauged pikad tõusud-laskumised, paar tükki olid veidi järsemad ka. Väga-väga hea oli.