3. päev

Meie elamine asub 650 meetrit meretasapinnast kõrgemal. Ümberringi on palju mäeahelikke ja tippe, mis on ~1200 meetrit, paar tükki on ka ligi 1800m. Täna valisin valgel ajal kulgemiseks Mittaklappeni juurde viiva suusaraja, kuna hommikusöögilauas sain teada, et rajamasin läks varahommikul sealseid suusajälgi uuendama. Mittaklappen on selline omapärane viltuse kolmnurga kujuline mägi, 1212,2m kõrge. Suusarada oli esimesed 8km valdavalt ülesmäge : ) Sugugi mitte järsult, ei mingit harkisjalu ronimist, täiesti sõidetavad tõusud, kui vaid jaksu jaguks. Vahepeal tuli veidi allapoole ka, aga üldiselt oli tõus-tõus-tõus jupiti lausikut ja jälle tõus. Nii et selle 7 km-ga jõuab rada vähemalt 300m kõrgemale - parema ettekujutuse saamiseks on see 3x Kiviõli tuhamäe kõrgus. Vaade läheb avaramaks, kidurad sammaldunud kased on asendunud lihtsalt võsaga. Tegemist on omamoodi platooga. Mõnes kohas on aimatav väikeste järvede olemasolu. Õigemini seal on lumi eriti tasane ja mingid sildid viitavad kohustusele omada kalastajakaarti. Lund on seal üleval umbes meetri jagu.

Suusa- ja matkaraja tähistusi kandvad postid on siin vähemalt 3 meetrit kõrged, nii et võib arvata palju kevadtalveks lund võib olla. Iga 3-4 km tagant on matkaraja veeres väike varjualune, kuhu saab teeline maha istuda ja tuule eest peidus olles oma võileibu järada. Platoo peal rajad hargnevad ja saab ka mingitmoodi kinnise tiiru teha, või siis laskuda tagasi tsivilisatsiooni juurde hoopis Ramundbergeti (see on Bruksvalla naaberküla) mäesuusakeskuste vastasnõlvalt. Minul jäi päris mitu rada veel läbi avastamata kuna kell tiksus halastamatult ja lõunasöögile siin eriti hiljaks jääda ei tohi. Laskumine alla oli muidugi elamus omaette. 8 km sai läbi lennatud alla 20 minuti. Vahepeal võis 4 minutit suht liikumatult laskumisasendis olla. Viimane kilomeeter tuli ka sahka panna, et mitte võpsikusse lennata. Kokkuvõttes sai kena 25km-ne tiir tehtud.