More I see, less I know – snow hei-hoo
Viimane päev oli hommiku kerge lumesadu, ja seejärel päike-päike-päike :) Panin uisusuusa alla ja põrutasin jälle üles platoole. Tegin ära eile poolelijäänud ringi Mittaklappeni juures. Ühes tuule eest peidetud orus oli põhjapõdrakasvatajate ajutine eluase ja aedikud. Praegu polnud seal küll hingegi. Funäsdaleni piirkond ongi kõige lõunapoolsem üldse, kus on veel pooleldi vabalt elutsevad põhjapõdra karjad ja saami kultuuri leidumas. Kella unustasin seekord maha, telefoni ka.. aga ega seal platoo peal ja orgudes levi polegi. Muidu on siin kandi asulates ja suusakeskustes igal pool ka 3G mobiilivärk juba 2-3 aastat täiesti töötamas ja nojah.. suuresti tänu minule :) Vaatamata kella puudumisele saabusin tagasi tsivilisatsiooni täpselt lõunasöögi ajaks. Seljataga mõnus 30km tiir.
Thorsby suusagümnaasiumi noored olid parajasti oma kamasid bussi pakkimas ja olid üpris kurbade nägudega. Nende 5-päevane laager sai läbi. Muidu olid nad väga viisaka käitumise ja olemisega lapsed ja noored. Õhtuti käis suures puhketoas innukas “matte” ülesannete lahendamine. Mina eriti neid aidata ei osanud, minu keskkoolimatemaatika oskused on muutunud ülimalt lünklikuks, peab tunnistama. Asemele tulid soomlased!!! Soomeski on lund ainult pimedal polaarjoonetagusel alal ja nad eelistasid pigem Bruksvallat Rootsis.
Õhtune suusasõit klassikasuusaga oli mõnus. Seekord haakisin end sappa kahele kohalikule rootsi mehele. Tempo oli rahulik, ega ma rapsida ei viitsinukski, kerge väsimuse foon oli kontides ja suusa pidamine oli nati hellavõitu. Järsematest nõlvadest ei saanud enam otse üles nagu eile, vaid pidi käärsammule üle minema. Minule üllatuseks otsustasid need 2 svenssonit tagasiteeks valida transiitsuusaraja, kulgeb Bruksvalla poole tagasi piki teist jõekallast. Ma olin sealt päevavalges tulnud, kuid pimedas sõiduks pidasin mina seda rada ohtlikuks. Libisemine oli laskumistel väga kiire ja kõrge jõekallas teinekord väga lähedal. Läksin nendega ikkagi kaasa, sest ühel mehel oli võimsamat sorti pealamp. Väga vahva oli, pimedas hoopis teistmoodi. Kui ohtlikud kohad läbi said, kargasin viimasel kiirel laskumisel rongi tuulest välja ja lendasin äärmist libedat jälge kasutades kuulina mööda. Vahe jäi sisse ja mind viimase kolme kilomeetriga kätte ei saadud. Ise olen rahul :)
Kaardil klikates jõuab Nagi's oleva paremini loetava kaardifotoni.
Thorsby suusagümnaasiumi noored olid parajasti oma kamasid bussi pakkimas ja olid üpris kurbade nägudega. Nende 5-päevane laager sai läbi. Muidu olid nad väga viisaka käitumise ja olemisega lapsed ja noored. Õhtuti käis suures puhketoas innukas “matte” ülesannete lahendamine. Mina eriti neid aidata ei osanud, minu keskkoolimatemaatika oskused on muutunud ülimalt lünklikuks, peab tunnistama. Asemele tulid soomlased!!! Soomeski on lund ainult pimedal polaarjoonetagusel alal ja nad eelistasid pigem Bruksvallat Rootsis.
Õhtune suusasõit klassikasuusaga oli mõnus. Seekord haakisin end sappa kahele kohalikule rootsi mehele. Tempo oli rahulik, ega ma rapsida ei viitsinukski, kerge väsimuse foon oli kontides ja suusa pidamine oli nati hellavõitu. Järsematest nõlvadest ei saanud enam otse üles nagu eile, vaid pidi käärsammule üle minema. Minule üllatuseks otsustasid need 2 svenssonit tagasiteeks valida transiitsuusaraja, kulgeb Bruksvalla poole tagasi piki teist jõekallast. Ma olin sealt päevavalges tulnud, kuid pimedas sõiduks pidasin mina seda rada ohtlikuks. Libisemine oli laskumistel väga kiire ja kõrge jõekallas teinekord väga lähedal. Läksin nendega ikkagi kaasa, sest ühel mehel oli võimsamat sorti pealamp. Väga vahva oli, pimedas hoopis teistmoodi. Kui ohtlikud kohad läbi said, kargasin viimasel kiirel laskumisel rongi tuulest välja ja lendasin äärmist libedat jälge kasutades kuulina mööda. Vahe jäi sisse ja mind viimase kolme kilomeetriga kätte ei saadud. Ise olen rahul :)
Kaardil klikates jõuab Nagi's oleva paremini loetava kaardifotoni.
posted by ek at
5:15 AM
0 Comments:
Post a Comment
<< Home