Aint talking some shit here..

Friday, February 16, 2007

New York, New York..

Big Apple üllatas lume ja jäätormiga. Sellist ilma on siin 2-3 päeva talve kohta. Omamoodi erakordne sellise ilmaga Manhattenit väisada. Valget sitta muudkui sadas ja peaaegu sama suures koguses puistati soolagraanuleid tänavatele. Kokkuvõttes oli tänavatel paras pask. Sadav lumi oli ka ikka ülimalt teraline, pigem nagu jäänõelad. Naljakas. Põhja-Euroopas sellist pole kunagi. Aga liiklus kuidagi siiski toimis. Suuresti vist tänu sellele et paljud inimesed sellise ilmaga loobuvad sõitmisest (ja tööle minekust). Seda ja palju muud põnevat rääkis meile "ameerika hääl" Neeme R.
Foto NAGI's: neeme
Tänavatel olid tõesti peamiselt vaid kollased taksod ja ärisid teenindav transport. Linnaliinibussidel olid ketid rataste ümber ja need liikusid ka suht kobedalt. Äride eest kõnniteedelt viskasid murjanid lume sõiduteele ja sealt lükkas sahk kogu olluse tagasi kõnniteedele. Ja nii korduvalt. Ahjaa, vahepeal käis nukuvankrit meenutava kärukesega mees puistas sealt kõnnitee soolaga nii üle et kohe oli. Kohalikud inimesed panid oma kingadele kalossid otsa ja miskipärast kasutati vihmavarje. Käisime ka metrooga sõitmas, huvi pärast, ja tipptunnil. See oli ikka paras bardakk. Aga ta toimib ja on kiireim liikumisviis. Inimesed seisavad, ootavad ja loevad raamatut. Ei morjenda vist kedagi, et sellised väikse kassi suurused rotid jooksid ringi.
Foto NAGI's: rookijad
New York on võitjate ja kaotajate linn, üksikute inimeste linn, õnneotsijate linn. Inimesed rapsivad pikki päevi kontorites. Söövad möödaminnes ja püstijalu. Kodus keegi ise süüa ei tee. Mõned on oma korteri köögi asemel hoopis riidekapi ehitanud. Samas on siin osariigis loomulik, et edukas olemise üheks eelduseks on ka kena ja vormis väljanägemine. Seetõttu leitakse varahommikul või hilisõhtul aega jooksmiseks Central Park’is või mõnes spordiklubis rapsimiseks. Pakse inimesi on tõesti vähe võrreldes muude osariikidega. Ja nende inimeste, kes pole edukad, suurim hirm on haigeksjäämine. Sest mingit riiklikku tervisepoliitikat ju pole. Tervisekindlustus on hirmkallis ja paljud tõesti ei jaksa seda endale osta. Näiteks kui selline inimene tänaval jala murrab, siis teda sinna ei jäeta, lapitakse ta hädapäraselt kokku ikkagi. Too inimene on sunnitud pärast suure laenu võtma, et raviarveid tasuda. Samas tundub, et kogu see ameerika elu käib hirmsate laenude peal. Ja kui see süsteem kord murenema hakkab, krt seda teab mis siis saab.
Foto NAGI's: NY1

0 Comments:

Post a Comment

<< Home