Clear channel - suddenly I see

Nädalavahetusel jõudis mulle kohale et suvi on täiega käes - merevesi on soe. Seega on ka ööd soojad ja tuul soe jne. Ühesõnaga, esimene ujumine meres on tehtud ja kohe pikalt. Ja see oli väga teistmoodi kui tavaliselt. Ujusin punasele kivile, ronisin otsa ja keeran kalda ja ranna poole vaatama ja ohhoo – avanes ilus pilt mida ma polnud varem kunagi näinud. Küllap see pilt on alati selline ilus olnud aga ma pole lihtsalt seda näinud. Kuna ma ei näinud : ) Nii et nüüd ma näen kuhu ujuda ja tulen õiges kohas kaldale tagasi ka :D Sügisel tehtud silmaop on mind nägijaks teinud. -6se nägemisega oli ikka suht kurb veemõnude nautimine. Praegu teeb hirmsasti nalja kuidas ma varem rannas enne merre minekut püüdsin meeleheitlikult mingi suure asja järgi meelde jätta kuhu ma riided kaldal jätsin.. Kodurannas probleemi polnud, aga rahvarohkes Pärnus ja Pirtal.. kus meri madal ja ja ujumiseks kaugele tuli minna. Et siis tagasi tulles arvestada et pean kaldale tulem kusagil rannahoone nurgast veidi paremal, kolmanda võrkpalliplatsi kandis.. muig. Olid ajad.