Genoa – Milan – Vienna, by train

Minu senine rongisõidukogemus on kasin. Jah, kunagi esimese kursuse aegu sai pühapäeva õhtuti Virumaalt rongiga Tallinna sõita. Mäletan et rong oli väga täis ja palju tuttavaid koolikaaslasi oli alati vagunis. Omamoodi lõbus oli ka pärastine trollisõit Balti jaamast TTÜ juurde, tavaliselt puupüsti täis trollis. Ja troll oli teinekord veel selline väiksem, vanakooli troll - ümmarguste nurkadega Skoda
Nii et nüüd kui otsisin varianti Genovast Viini jõudmiseks, meeldis rongimõte mulle kohe väga. Genovast reede õhtul Milanosse 155km ehk 1h45minutit kohalikku tavarongiga, ja siis öörongiga edasi laupäeva hommikuks Viini. Nüüd ma olengi üksinda oma kupees ja vaatan üha oranzimaks muutuvat taevakaart ja tunne on selline et ei tahagi et see rongisõit otsa lõpeks. Rongirattad undavad mõnusalt, õigemini laulavad. Mööda lendavad maisipõllud ja veiniistandused. Taamal paistavad juba hambulised mäed. Rong vist väga ei kihuta (max 150kmh), Viini on vaja jõuda keskhommikuks. Vagunisaatja on selline muhe torukübaraga šveiki-taoline vanamees. Ülimalt elegantne ja sõbralikult viisakas härrasmees. Igast tema liigutusest on näha, et inimene naudib oma tööd. Mitte nagu Air-Italia stjuuardid. Tõi mulle pudeli vett ja miskipärast korjas passi ja pileti ööseks oma kätte. Ju siis nii on ette nähtud. Ütles et hilisõhtul peaks minu kupeesse vist veel keegi saabuma. Eks näis. Mul poogen. Tulgu minu box´i kestahes, kas või Vanapagan ise :) Alumine voodi on igal juhul minu.

PS! Hommikul ärkan ja avastan et ma olen ikka üksi ja Jorh-Adnielist on minu asjad ka kõik alles.