Hea siga leiab muda

Seoses asjaoluga, et ma soetasin paari nädala eest omale Vasaloppet´i stardikoha, tunnen ma vajadust veidike erialast trenni teha. Et siis parem hilja kui mitte kunagi. Kusjuures Virumaal pole ma see talv kordagi veel suuski alla saanud. Viga sai parandatud. Lund on veel küll vähevõitu, kuid väga paljud inimesed kratsisid Pannjärve spordikeskuse metsaradadel juba oma suuski. Mind see variant ei rahuldanud ja läksin hoopis järvede peale. Laupäeval tiirutasin Liivjärvel ja veel mingil tundmatul veekogul. Pühapäeval varustasin end kaardiga ja püüdsin leida üht suurimat Kurtna järvedest – Suurjärve. Oma arust leidsingi, kuid järvel kükitanud kalamehed väitsid selle hoopis Kirikujärveks. Igal juhul oli järv parajalt suur ja samal sadas veel tihedat lund, nii et päris talvine oli. Jää paksus kõikidel järvedel oli 18-20 cm. Seega päris turvaline.
Pildil on laupäevane Liivjärv. Tagaplaanil olev mets on pildil pikali 2006.-nda aasta suve Kurtna metsatulekahju tagajärjel. Tuli oli turbases pinnases ja põletas puujuured katki ja nüüd ongi tükk metsa siiani horisontaalis.



Pühapäeval põikasin veel ka Saka karjääris asuvale veekogule, millel polnud üldse lund ja see oli lihtsalt super jää uisutamiseks. Proovisin järgi oma uued suusasaabaste külge käivad pika teraga matkauisud ja jäin väga rahule :) Poleks uskunud, et nii kiired ja stabiilsed.