Voodimaraton

Nüüd ma võin vist öelda, et ”I am really good in bed”. Sest mitu päeva hoidis haigus mind pikali. Ja haiglakogemus Kohtla-Järvel.. vot see on vast elukool! Nüüd tundub elu vist tükiks ajaks ilus, arvan ma.. Ida-Viru Keskhaiglasse sattusin. Teisisõnu oli tegu fast-track-keelekursusega. Vene keel tuli nende päevadega meelde mis mühises. Haiglažargoon (või on õige öelda argoo?) on kohati päris vaimukas kuulata. Ka vanglažargooni osas võib siin haritud saada, sest kontingenti on ikka igatsugust.
Viimasel õhtul lappasin haigla puhkenurgas riiulites olevaid raamatuid. Mitmesugust venekeelset väärtkirjandust oli. Leidsin ka 3 eestikeelset teost. Need olid: Noor kaardivägi, Selma brigaad (jutte kolhoosielust) ja ENSV Kalasportlase käsiraamat (~300 lehekülge). Siis astus mulle longates ligi siilisoenguga, lakk-kingades ja triibuga dressides turske noormees. Tema ütles et siin riiulitel on kõik ”muraa” (ehk siis saast) ja ulatus mulle mingi klade. See oli psalmid ja jutustused Jeesuslapsukesest. Maailm on ikka imeline.
Ma ütleks siiski aitähh arstidele-õdedele, kõigile teistele pöidlahoidjatele ka suur tänu.