Eelmäng (Vasaloppetile)

Laupäeval sõitsin STHM-st Mora´sse, terve tee sadas vihma. Moras oli samuti +2C. Aga see ei morjendanud kuna lumeolud rajal pidid olema väga-väga head. Pigem melehärmi tekitas ööseks lubatav värske lume laar (mis teeb raja pehmeks) ja pühapäeva päevaks jälle saabuv sula. Seega rasked sõidutingimused suusatamiseks, suuskade ettevalmistamiseks ja üleüldse.
Põhja pool Rootsis on eestlasi alati soojalt vastu võetud. Iga rootslane (kui ta just Liibanonis pole sündinud) teab, kes on Raul Olle ja kui võimsalt ta mingil aastal Vaasaloppeti ära võitis (mina näiteks ei mäleta mis aastal see oli). Tänavu oli eestlaste lembus saavutanud uue taseme, näiteks välipeldikud olid arusaadavas Maarjamaa keeles tähistatud :D



Mora linnake oli melu täis, pidevalt kohtas kaasmaalasi ja ka paari Lätti suusatajat. Hängisime laadatelgis, korjasime üles stardimaterjalid, toimetasin ümberregamise ja kauplesin omale minev-aastase Kanada maratoni tulemuse põhjal ka parema stardigrupi, esialgse 6-nda asemel sain nüüd neljandasse, mis on juba päris soodus positsioon sõidu alguseks. Raja alguses on ju 3 kilomeetrine tõus mäkke, kus tekivad suured tropid ja tagumised peavad lausa 1-2 tundi ootama enne kui üles jõuavad, seega hea stardikoht on tähtis. Sõime üüratu koguse lasanjet ja läksime oma siinsesse koju äärelinna majakeses elava Lundkvistide perekonna juurde. Tegime suusad nii hästi kui oskasime (erilist raketiteadust ei viljelenud) ja kell 22 magama. Äratuse sättisin kella 3.40. Start ju kell 8 ja startipaika ehk Sälenisse vaja hommiku bussiga 2h sõita.