Alutaguse X maraton

See suur iks pealkirjas ei oma mingit viidet porrile, vaid ma tahan öelda, et täna peeti Pannjärve suusakeskuses heades lumeoludes kümnes Alutaguse suusamaraton. Päris maratoni mõõtu ta küll ei andnud, kuna lumega on pikka aega suhteliselt ikaldus olnud, siis oli võistluseks ettevalmistatud ringi pikkuseks 7,5km mida tuli läbida 3 korda ja vabatehnikas. Ma ise esialgu ei plaaninud üldse starti minna – Vasaloppeti väsimus on veel sees ja viimastel päevadel justkui väike haigusevimma ka. Plaan oli minna vaatama. Aga igaks juhuks sai hommikul suusale kiiruga õige määre alla tõmmatud. You never know.. alati peab olema kõigeks valmis :-) Kohapeal selgus et minu spordiklubi oli ka minu ära reganud, et võta aga number ja mine starti. Hea küll, lähen starti mõttega, et tiksun ringi või paar ning et kui liidritelt ringiga sisse saan tulen maha. Stardis oli vist 150 inimest, tore oli näha uuemaid ja vanemaid tuttavaid viimaselt rootsi reisilt ja mujaltki. Rada oli üllatavalt hea. Erinevalt Haanjast, kus ka täna maratoni sõideti, polnud siin öösel vihma sadanud, pigem oli maapinnal kergelt külmetanud. Seega polnud sulalumi õnneks pehme ja libises suhteliselt hästi. Startisin targu tagant poolt, kuid sealgi keevitati suhteliselt valusalt. Suusarajal nägime ilusat suurt konna istumas! Too oli ikka päris ehmunud olemisega, meie muidugi ka laveerisime ettevaatlikult mööda. Järgmisel ringil oli selles kohas lumi puhas, nii et konn pääses eluga. Siile ja madusid ei näinud. Satikaid ka polnud.
Esimese ringi viimastel tõusudel oli väga raske, jalad olid pakud ja pulss püsis laes. Staadionil toitlustuspunktis jõin korralikult ja jätkasin rahulikumalt, muidu saab veel südari (mitte et mul midagi metsas/suusarajal suremise vastu oleks, aga järgmine nädalavahetus on Norra suusareis kavas :D) Lasin rahumeeli oma viiesel grupil eest ära libiseda. Ringi keskel jõudis tagant 86 järgi, puhkas minu seljas pool kilomeetrit ja läks. Võtsin tuulde. Raske oli, aga tänu temale olin ringi lõpuks oma viieses pundis tagasi. Viimane ring ma ainult parandasin oma kohta, jaksasin pingutada, suusk libises suht kergelt võrreldes teistega. 3km enne lõppu jõudis minule siiski üks noorsand järgi, number 12 vist. Lasin ta kohe viisakalt ette, et saaks tuulde puhkama. Alutaguse SK värvides noorhärra keevitas üpris teraselt, nii et puhkust ma ei saanud. Kuidagi tilpnesin sabas. Kolmsada meetrit enne finishit kerge tõusu peal andsin põhimõtteliselt alla, lasin 10 meetrise vahe sisse. Kuid laugel laskumisel staadionile vajusin tasapisi järgi, finishisirge alguseks olin päris taga ja.. Tegime raju spurdi. Kõrvuti radadel paaristõugetega andsime nii et vähe polnud. Saime lõpuprotokolli kümnendikupealt sama aja ja sama lõpukoha, kuigi minu arust olin ma juuksekarva jagu ees :D
Üleminev talv võitsin ma siin üritusel loosiauhinnnana pool siga. Tänavu läks pool searümpa Tamsalu kanti. Mina sain mütsi :)