Aint talking some shit here..

Saturday, March 29, 2008

Viru suusamaraton ehk rehepeksumasin :)

Märtsi viimane nädalavahetus on alati saanud Virumaal suusatada. Tänavu läks koguni nii hästi, et laupäeval peeti mitu korda edasi lükatud Viru suusamaraton maha. Ja see oli üks karm sõit. Kolm 12 km-st ringi, kus olid sees kõik Mõedaku karmimad tõusud! Aga nagu öeldakse, väsitavad pole mitte tõusud, vaid valesti valitud tempo. Ja sellega kõrvetas nii mõnigi end juba esimesel ringil ära ja haamri saanud tegelasi kohtas juba teisel ringil. Ei sa jätta märkimata, et raja kvaliteet oli super ja seda ka viimasel ringil. Laskumistel perfektne läikiv-kiire klassikajälg. Mõnes kohas kus rada oli pikemalt otsese päikese käes, läks lumi sulaks, kuid õnneks mitte pehmeks pudruks. Tänu öistele külmakraadidele püsis lumepind kenasti külm vaatamata õhus olnud +6-le kraadile.Mina stardikoridor oli 100-200. Alustasin suhteliselt rahulikult, kohta parandada ei püüdnud. Harrastasin säästvat sõitu. Tehnilisematel laskumistel sai küll korduvalt kerge vaevaga ette poole nihkutud – koduradade eelis :) Suusk tundus päris hea. Ise ma ta südaöö paiku valmis määrisin peale STHM-st tagasijõudmist.. Nii et kurta polnud millegi üle – päike paistis, lumi sätendas, rada oli perfektne, kaasvõistlejad viisakad.
Foto NAGI's: suuskurid
Esimese ringi lõpus märkasin, et mina tahaks tõusudel veidi teravamat liikuda, kui minu ees suusatajad, siis hakkasingi edaspidi enne pikemaid tõuse enda eesolijatest mööduma, et saaks rahulikult oma sammuga üles libiseda. Teine ring oli väga nauditav. Juua sai toitlustuspunktidest hästi kätte ja joogivalik oli suur. Viimasele ringile minnes hajus minu punt laiali. Sõitsin enamuse ringi üksi, juba jäid ette ka mõned teisel ringil olijad. Peale viimast joogipunkti jätkasime kolmekesi, nr 66 Kalle Kiiranen ja laskumistel väga kiire suusaga noor poiss nr 384. Mõnda aega suutsin temale laskumisteks tuulde pingutada, kuid siis vajus ta lihtsalt eest ära. Viimased kilomeetrid olid oi-oi kui rasked. Mõnel tõusul oli tahtmine lihtsalt pikali visata. Nr 66 jäi minust sadakond meetrit maha. Nii et tagant polnud kedagi ohustamas. Saigi rahulikult lõpetatud ajaga ~2:25 ja koht kaheksandas kümnes. Väga rahul. Päike on näkku jälje jätnud :-)
Foto NAGI's: supila

Foto NAGI's: kaasaelajad

Foto NAGI's: paevitaja

0 Comments:

Post a Comment

<< Home