 |
| Hovfjället 10km ring |
Reedel Torsbysse jõudes, pidin nentima et lumeolud on
siin kesised. Põllud paljad ja metsas allesolev lumi kivikõvaks külmunud.
Suusataadionil oli napp 4 km kunstlumerada.
Suht tüütu laskesuusatajatele disainitud ring. 15km kaugusel Hovfjälleti
mäesuusakeskuses, mis asub 500 meetri kõrgusel looduskaitsealal, olid hoopis
teised olud. Lund oli ohtralt, sulailmad olid suht vähe seal olukorda
mõjutanud. Hovfjalletis on suurepärane 10km suusarada, ilusad vaated, parajalt
tõuse ja laskumisi. Laupäeval uisklesin seal paar tundi. Samal ajal toimus
lähikonnas multispordi võistlus Värmland Winter Challenge (jooks räätsadel,
suusatamine, jooks, uisutamine järvel), millest osalejad pidid suusatama 2x10
km kl Hovfjälleti rajal. Jälgisin veidi võistlust. Tundus et fotograafe ja
korraldustoimkonna liikmeid oli sel võistlusel rohkem kui osalejaid : )
 |
| Mattila finishiala |
Kuna minu enesetunne oli suusarajal vaatamata
haigusjärgsele treenimatusele päris hea, otsustasin pühapäeval Mattila
suusamaratonil osaleda. See toimus Torsbyst 40 km loodes, päris Norra piiri
ääres. Sellest siis ka ligi pooled osalejad Norrast. Suuskade ettevalmistamisega ei viitsinud eriti jännata, et niikuinii
rohkem treeningsõit. Lükkasin vana pidamismäärde siledaks, libisemiseks sinist
parafiini ja hommikul enne starti 2 kihti VR40 pidamiseks alla.
 |
| Stardihommik |
Stardigruppe tähistas 4 silti: eliit, võistlejad,
harrastajad ning ajavõtuta avatud raja formaadis osavõtjad. Mingeid linte ega koridore polnud,
igaüks läks sinna kuhu arvas end kuuluvat. Enda arust läksin kuskile keskele,
aga enne starti vaatasin et minu taga on vaid paar rida veel suusatajaid.
Stardikoridor oli hirmlai, aga juba mõnesaja meetripärast metsavahel muutus
vaid kaheks klassikajäljeks. Kuna osalejaid oli nii 400 ümber, siis päris
kiiresti lahtusid tropid ära ja juba pooleteise kilomeetri pärast võis vabalt
oma sõitu teha. Rada oli 2x21 km, madalaima ja kõrgeima punkti vahe ~190m.
Esimesed 5 km valdavalt tõus. Aga mõnusalt sõidetav igal pool. Kääri pidi vaid
paari tõusunuki peal sammuma. Ning mõlemad klassikajäljed libisesid ühtemoodi
hästi. Miskipärast tundus parema jala suusk veidi kehvemini libisevat, samas
selles seltskonnas kes minu ümber kulges, oli laskumistel mul kõige kiirem
suusk. Ja pidas hästi. Pani lausa imestama, et mitmetel skandinaavlastest
harrastajatel oli vaatamata lihtsatele oludele (-10C) pidamine hellaks jäänud
või siis kinni määritud (kardeti vist jäiseid olusid). Raja kohta kiidusõnad.
Oli palju pikki hoogsaid kurvidega laskumisi, kus jäljest välja tulemine ega
pidurdamine polnud vajalikud. Ja tõusud olid kenasti heas korras ka teisie
ringi ajal, kuigi samm muutus siis töntsiks. Mõned tüübid läksid korda 5
tõusudel eest ära, ja laskumistel jäid jälle seljataha. Kuna viimased
kilomeetrid olid valdavalt allamäge või kiire paaristõuge, siis lõpuks sain
enamuse neist kätte. Eesmärgiks olnud 3h sisse mahtusin ilusti. Võitja aeg oli
tunni jagu kiirem.
Selle eht skandinaavialiku kohaliku tähtsusega maratoni eripärad:
Stardi-finiši alas peldikuid polnud, õigemini mingi ratastel kuut oli ja üleval
mäeotsas restoranis samuti paar WC-d. Aga sellest ei lastud häirida, trollid
kükitasid metsa veeres hanges reas nagu miškad :) Finishis süüa ei pakutud.
Putkast võis osta hotdogi, 15 SEK . Kehtis ka Norra raha, tagasi anti suvalist
skandinaavia valuutat, umbkaudu õiges vääringus : ) Aga nagu mainitud, mäeotsas
oli restoran ning ka mingi kitsuke pesemisvõimalus. Kiitma peab
parkimiskorraldust, mis vaatamata napile ruumile oli maksimaalselt hästi
teostatud. Rinnanumbrid olid riidest ja korduvkasutatavad, need korjati finišis
kohe ära.
Lõpetuseks veel Hovjället´i suusarajal samas kohas
tehtud fotod, 9-aastase vahega.
 |
| 1 Feb 2004 |
 |
| 2 Feb 2013 |
