Aint talking some shit here..

Friday, February 29, 2008

Suusad on? Kepid ka?

Eurovisiooni lauluvõistlus on Rootsimaal ülipopulaarne. Juba mitu nädalat aina jahutakse selle ümber nii teles kui lehes. Kuid see nädal on siin veel üks ülipopulaarne rahvusvahelist maiku omav üritus, mis saab samuti tohutut meediakajastust. Tegemist siis traditsioonilise 90 kilomeetrise suusamaratoniga Sälenist Mora´sse ehk Vasaloppet.
Vasaloppeti põhisõidust 2. märtsil võtab osa ~160 eestlast ehk iga sajas osaleja on eestlane :) ja nende seas ka mina. Terve päeva kestvat otseülekannet võistlusest ja suurürituse melust saab jälgida rootsi televisiooni veebilehe kaudu: http://www.svt.se/vasaloppet
Reaalajas tulemusi vaheajapunktide kaupa peaks päris mugav olema jägida siit:
http://www.resultat.vasaloppet.se/VasaMaps/?lang=sv
Klubi reale võib kirjutada Estonia, siis filtreerib kõik eestimaalased kenasti ritta.
Minul on see teine kord Vasaloppetil starti minna. Nagu ikka on eesmärgiks üritus mõnuga läbi teha, nautida head rada ja toredat seltskonda/õhkkonda. Stardikoha soetasin omale alles mõne nädala eest ühe haigestunud rootslase käest. Seega ma pole selle ürituse jaoks mingit pikaajalist ja plaanipärast trenni teinud :) No ja ega talve pole ka ju olnud. Üks põhjus osavõtmiseks ongi et saaks kord isu täis suusatada see hooaeg. Kuna treeningplaan, millest kinni pidada mul puudub, siis mind väga ei morjenda asjaolu, et neljapäevaõhtune laevareis Victoria pardal päädis tantsu ja tralliga kella kella kolmeni öösel :) Juhhei!
Foto NAGI's: rada

Tuesday, February 19, 2008

Hea siga leiab muda

Seoses asjaoluga, et ma soetasin paari nädala eest omale Vasaloppet´i stardikoha, tunnen ma vajadust veidike erialast trenni teha. Et siis parem hilja kui mitte kunagi. Kusjuures Virumaal pole ma see talv kordagi veel suuski alla saanud. Viga sai parandatud. Lund on veel küll vähevõitu, kuid väga paljud inimesed kratsisid Pannjärve spordikeskuse metsaradadel juba oma suuski. Mind see variant ei rahuldanud ja läksin hoopis järvede peale. Laupäeval tiirutasin Liivjärvel ja veel mingil tundmatul veekogul. Pühapäeval varustasin end kaardiga ja püüdsin leida üht suurimat Kurtna järvedest – Suurjärve. Oma arust leidsingi, kuid järvel kükitanud kalamehed väitsid selle hoopis Kirikujärveks. Igal juhul oli järv parajalt suur ja samal sadas veel tihedat lund, nii et päris talvine oli. Jää paksus kõikidel järvedel oli 18-20 cm. Seega päris turvaline.
Pildil on laupäevane Liivjärv. Tagaplaanil olev mets on pildil pikali 2006.-nda aasta suve Kurtna metsatulekahju tagajärjel. Tuli oli turbases pinnases ja põletas puujuured katki ja nüüd ongi tükk metsa siiani horisontaalis.

Foto NAGI's: liivjarv

Pühapäeval põikasin veel ka Saka karjääris asuvale veekogule, millel polnud üldse lund ja see oli lihtsalt super jää uisutamiseks. Proovisin järgi oma uued suusasaabaste külge käivad pika teraga matkauisud ja jäin väga rahule :) Poleks uskunud, et nii kiired ja stabiilsed.
Foto NAGI's: sakal uisuga

Sunday, February 03, 2008

Kiri klassiõdedele/vendadele

Käisin koolis, vilistlasteõhtul. WTF, niii vähe rahvast kui seekord, ma ei mäletagi. Nojah, eelmine aasta oli suur juubel.. Aktusel ootasin pingsalt kooli vanema astme tütarlaste esituses kabareed ja showtantsu, see on ju alati olnud - kuid ei miskit. Ikka mudilaste rahvatants, vahele õpetajate perekond Klauksi läkitus, jälle rahvatantsu ja törts laulu.. Nojah, mis siis ikka, ju siis on loomeinimestel rasked ajad. Valgusime esteks maja peale laiali, kuid õige pea tekkis Maire E. klassis tõsisem "töösektsioon", mis on tegelikult päris pika traditsiooniga workshop. Häälekamalt oli esindatud veel 50. ja 47. lend, ja siis muidugi hulgaliselt nooremaid, keda ma täpselt ei suutnud kastidesse panna. Kusjuures need nooremad olid suht kindlad, et KIK sai 69 aastat vanaks ja neile tuli selgitada, et 69 tähendab hoopis midagi muud. Anyway, vaevalt oli esimene konjak ja vein lahendatud ning tort lahti lõigatud, kui kooliraadiost hõigati maha, et aulas algab kohe üllatuspommesinemine. Ja nii oligi. Alustuseks noorte naisolevuste esituses mõned kauboitantsud, siis õpetajate line-dääns (või oli see qvadra-dance) ja lõpuks ikka keskkooliplikade kõhutants. Jepikajee, päev oli päästetud.
Seejärel emakeele klassi tagasi. "Seminari" teemaks oli - kui palju on kellegi lennus lapsi toodetud. Meist aasta noorem lend sai selleks numbriks vähemalt 20, mis tegi meile ära, ütleme umbes kahekordselt. Ja ka mõnevõrra vanemad lennud esinesid nendega võrreldes suht nõrgalt. Tõsi, õp. M. Eiert ütles, et 20+ aasta eest oli tal lend, kel on juba 3japool last per inimene. Nii et way to go. Ühesõnaga algatati klassidevaheline võistlus "rohkem lapsi". Jarno S. lubas hakata projektijuhiks ja ise lendude kaupa statistikat ja kihutustööd tegema ning vajadusel "abikätt" pakkuma. Mihkel O. tegi avalduse, et tema toodab vähemalt 4 last (esimene tehtud), pluss viib veel oma väiksed poisid panka ka külmutamiseks ja väljalaenamiseks. Mina, hmmmm, jätkan esialgu treeninguid.
Pange oma kalendrisse, märkmikku, outluuki ja telefonisse kirja, et järgmine tibude loendamine toimub 7. veebruar 2009!

Laine Laks

Uskumatult suured lained rullivad täna otse kaldasse. All rannas jäi mul karp konkreetselt lahti. Massiivsed 2meetrised veeseinad murduvad raskelt ja täiega, rannaribal pole ruumi kõndimisekski. Tuult kusjuures tunda pole, tagapool merel pole jänestki peal, aga kalda all keeb täiega. Eks eelmiste päevade stabiilsed tuled lükkasid Soome lahe vett triiki täis ja eelmise öö väike läänetorm andis veel viimase tõuke. Vaatepilt avaldas muljet. Kuigi jah, mul oleks palju parem meel, kui meri oleks praegu kaetud ilusa sileda kinnisjääga..
Foto NAGI's: aseri
Rohkem pilte ja suuremalt on Nagis.

Friday, February 01, 2008

Ruka, 24-27 jaanuar

Seekordne reis Lapimaa piirile toimus koos töökaaslastega talveseminari raames. Väga viljakas reis oli, jälle kord tõelisesse talve koos marutoreda seltskonnaga. Ruka mäesuusakeskus on nõksa madalam kui Levi/Yllas, kuid samas nõlvu on palju, kõik on kompaktselt koos ja hästi ühendatud. Alustajate jaoks väga hea keskus – nii mõnigi esmakordselt suuskadel mäes olnu sai vist parandamatult nakatatud pisikuga :) Tagumise külje nii öelda mustad nõlvad ja liftialused metsasihid pakkusid pinget ka rohkem kogenumatele. Minu uus mäesuusakama osutus väga-väga heaks.
Murdmaaradade suurepärast kvaliteeti ja mõnusat profiili ei jõua ära kiita. Lihtsalt super klassikasuusaga sahistamiseks. Meie mökki lähistelt algav rada hiilis esimesed 1.7 km aina üles poole. Nii salakavalalt, et ei saanud suurt arugi, kui vahelduvtõuget kasutades juba üleval oled. Alla tulles alles mõikas, kui kiiruse üles keris. Lumi on Lapimaal pagana kiire. Tasasel maal ka korra tõukad ja mets ”lendab” aiva mööda. Jälle sai tõestatud, et kui tingimused on head jaksab inimene palju. Iga päev 6h mäes ja 2 tundi metsas rassimist – täitsa normaalne. Jaksas veel poole ööni mökkis jämmida. Seminari pidada :).
Lahkumine Rukalt oli plaanitud kell 11 päeval. Seega hommikul kell 8.30, niipea kui valgeks läks, tõmmasime viiekesi veel kord suuskadel tundrasse ja metsa. Need olid ülikvaliteetsed 20km, mis läbitud sai. Esimesena öösel ettevalmistatud rajal. Perfecto. Suusatasin end täpiks.
Foto NAGI's: ruka