Aint talking some shit here..

Monday, April 28, 2008

78˚ 13 minutit põhjalaiust

Longyearbyenisse saabumisel lendas lennuk viimased pool tundi sellise maastiku kohal.
Foto NAGI's: DSC03634

Vaatamata põhjanaba lähedusele on Longyearbyen üle ootuste vägagi elamiskõlbulik koht maamuna peal. Ma saan täiesti aru inimestest, kes tulevad siia pikemaks ajaks tööle või lihtsalt alatasa veedavad oma puhkuseid siin. Tegevust ja avastamist on ja jagub siin küllaga. Siin on kõik eluks vajalik olemas. Laupäeva südaöösel on isegi järjekord ööklubi ukse taga.
Foto NAGI's: svalbar
Ja päike muudkui paistab.
Pildid SIIN

Barentsburg

Tänase 9-tunnise lumesaanisafari hulka kuulus ka Barentsburgi väisamine, ja nüüd on mul tunne, et ma olen ka Venemaal käinud. Ma poleks ealeski uskunud, et see venelaste kaevurilinnake Barentsburg on niivõrd ehe Vene värk ja umbes nagu 30 aastat ajas tagasi ka veel oleks käinud.
Foto NAGI's: IMG_0850
Võrreldes Longyearbyeniga on kontrast ikka tohutu. Tegin tänavapeal inimestega juttu ja sain teada palju huvitavat. Hetkel on selles asulas ~450 inimest. Siia tullakse 2 aastase lepinguga (ühe korra saab vahepeal puhkusel käia) ja suurema osa palgast saab kätte siis, kui lepinguline aeg siin otsa saab ja tagasi Moskvasse lennutatakse. Hea kui 20kUSD siis kätte jääb nende kahe aasta eest. Viina saab siin osta 1 pudel inimese kohta kuus, erilistel põhjustel saab ka juurde osta, kuid siis kahekordse hinnaga. Nädala eest oli kaevanduses järjekordne õnnetus ja tulekahi, kaks meest sai surma. Kuu aja eest kukkus nende kopter maandumisel alla. Kolm meest sai surma.. Pole ime, et inimeste üldine meeleolu foon oli päris kurb. Muidu olid nad väga viisakad ja vahetud ja nad tahtsid, väga tahtsid suhelda ja rääkida ja kurta ja neil oli pagana hea meel, et said rääkida vene keeles inimesega väljaspoolt ”nende ühiskonda”. Ujula pidi neil olema väga sooja veega ja täitsa töötama, samuti on kinomaja, kus viimasel ajal küll pole eriti filme näidatud. Kuid kulturdom´is tehakse isetegevust küll – näitemängu ja pillimängu ja prazdnikuid peetakse. Samuti on tilluke puidust õigeusu kirik ja Lenini ausammas. Kunagi oli siin inimesi palju-palju rohkem, kasvatati sigu ja kanu ja sisetingimustest juurvilja. Sellest ajast ka koolimaja siin.
Foto NAGI's: IMG_0870
Suure ja suhteliselt perekeskse kogukonna kahanemine algas 90-ndate lõpus. Peale seda kui suur lennukitäis kaevureid ja nende pereliikmeid Longyearbyeni taga mägedes lennukatastroofis surma said. Erinevalt Norra kaevanduslinnakesest, oli siin näha mitmeid vanu inimesi, kes on jäänudki mingil põhjusel siia edasi elama. Ja kassid peesitasid aknalaudadel. Ainus moodsale kaasajale viitav asi oli siin mobililevi – lisaks Norre võrkudele ka vene suurima operaatori levi täiesti toimis! Piiks-piiks: Welcome to Russian network Megafon, enjoy your stay here!

Saanimatkast

Minu lumesaanisafari korraldaja oli Arctic Adventures. Giidiks värvikas kuju Hans. Kokku oli meid 7 saani, paaril suuremal oli 2 inimest peal. Ühel väiksemal kahetaktilisel purunes tagasiteel gaasitross ja selle saani võttis Hans oma suurele Arctic Cat´le sleppi lohisema.
Pildil on Hans, kes näitab ette, et saanil tuleb tunda end vabalt ja osata ka reläxida.
Foto NAGI's: IMG_0818
Me ei sõitnud sugugi vaid mööda üldlevinud saaniradu. Tegime mitmeid kõrvalepõiked mägede otsa ja puutumata lumeväljadele ning seal lubas Hans meil ka kõrvuti sõita, et saaks pehme sügava lume tunnetuse kätte. See oli fun. Muidu kulgesime mõnusasti kolonnis kiirusega 40-60kmh. Aga oli võimalus teha ka vahvaid poognaid oruseinu mööda ja proovida ära ka kolmekohalisi kiirusi :) Kohalikel noortel on üheks hobiks “highmarking” ehk siis kes kõrgemale mäkke suudab saaniga tõusta. Selleks puhuks nad modivad oma võimsaid saane veelgi ja ikka päris uskumatutest kohtadest sõidetakse üles, ja alla ka. Kevadel, kui peale pikka pimedat päike esimest korda Longyearbyeni peale paistma hakkab, peetakse siin suurt pidu ja kevadfestivali, mille üheks ürituseks on lumesaani drag-race 201 meetri pikkusel distantsil. Ja rekordkiirus, mis sellel jupil paigaltstardist saavutatud on.. on 156kmh.
Jääkarusid me ei trehvanud. Küll nägime kaugel eemal meres paari vaala, mitmeid Svalbardi põhjapõtru, kes on siin erakordselt kena puhta valge karvaga ja sellised väiksemat kasvu. Söögiks on neil ainult kaljude küljes kasvav imeõhuke samblakirme.

Saturday, April 26, 2008

Svalbard skimaraton

Lõppenud päeval peeti siin vist küll maailma kõige omapärasem ja vahvaim talialade rahvaspordiüritus. Suusamaraton 42 km klassikas, piki orge ja mägesid. Väga palju ilusaid vaateid. Kokku 399 inimest oli suusatamas, vast pooled sõitsid ilma ajavõtuta "trim" klassis. Meie matkasime ka mõnuga, nautides mägesid ja põnevat rada. Lumi oli seal rannikust eemal hoopis teistsugune, väga-väga tugeva kristalliga, selline aeglane kulutav lumi. Aga noh, ega kellegil kiiret ka polnud. Pimeda peale siin ju väga lihtne jääda ei ole :D Kui just septembrini ei kavatse rajal tiksuda. Kuigi me võtsime asja rahulikult, tegime pildistamispeatusi, sõime igas toidupunktis korralikult - võttis sõit ikka põhjalikult läbi, tõusud olid lihtsalt nii pikad, et väsitasid meiesuguseid asjaarmastajad suht tatsuva sammuga tegelasteks. Muidugi allamäge lõpuosas sai 10km jagu päris kiireid liigutusi jälle tehtud. Minu koguaeg oli 3:37 Mattil 8 minutit kauem.
Õhtul oli osalejatele ülikooli suures saalis bankett, bänd/orkester mängis, keegi kohalik nooruke "avrillavigne" laulis, toideti hästi ja jagati auhindu.

See on üks jääkaruvalvuritest
Foto NAGI's: DSC03679

18-nes kilomeeter
Foto NAGI's: DSC03681õ

Siin võib end täpiks suusatada!
Foto NAGI's: DSC03680


Ohtralt Svalbardi pilte asub siin.

Friday, April 25, 2008

Lumi, jää, päike 24h.

Krt, mulle meeldib see koht. Svalbard siis. Praegu on kell 23, päike paistab, und ei tule, külma on akna taga -16 C :) Aga natuke peaks siiski magama kuna homme on meil kavas Svalbardi suusamaratoni raames ~42 km mitte just kerge profiiliga rada läbi tiksuda. Ja ülehomme lumesaanisafari Barentsburgi. Täna jalutasime niisama linna peal. Sattusin vestlema ühe pumppüssiga poolkohaliku buraanimehega. Päevitunud näoga pikk norrakas rääkis, et ta iga aasta elab umbes paari kuu jagu Svalbardil, lihtsalt niisama. Kuna talle meeldib siin. Minu küsimuse peale, et kas ta seda püssi kasutanud ka on kunagi, ütles ta, et otseselt sel põhjusel ei ole. Kuid mainis et nägi nelja päeva eest emakaru koos paariaastase pojaga. Ahah. Aga ta kohe lisas, et ärgu meie suusamaratoni ajal põdegu, mitukümmend inimest on homset suusamaratonirada turvamas ja ajavad karud eemale. Ahah. Nii et siin on vahva :)
Rahvast ja elu on siin üllatavat palju. Meie lennukiga tuli ka kamp tshehhe, kes on siin kümme päeva kokku ja suure osa ajast on kusagil mägedes touringul. Kadestan. Poes on kõike ja külluses. Lehmapiima liiter on ~60EEK. Supermarketi ees silmasin üht BMW M3 millel olid suverehvid all. Ma arvan et kuna kohalikud inimesed ostavad, õigemini tellivad omale autosid kataloogist a´la HobbyHall, siis juhtus mingi eksitus ja talle saadeti väga vale auto :-)
Pildil on noorpaar, kes jalutab ülikooli poolt linnakeskuse suunas. Noormehel on püss ka seljas. Nii armas.
Foto NAGI's: IMG_0800

Nagis on veidi rohkem pilte

Svalbard/Teravmäed/Spitzbergen

2008 on kuulutatud rahvusvaheliseks polaaraastaks. Mina tähistan seda nii et täna asun juba kolmandat korda see aasta polaarjoone taha teele. Seekord Norra Teravmäed ehk Svalbard :) Seal on juba alanud 4 kuud kestev polaarpäev. Loomulikult on seal kusagil ka jääkarud. Ning eelolevaks neljaks päevaks ka paar eestlast.

Tuesday, April 15, 2008

Fjälltop weekend

Talv ei ole läbi. Talv rokib täiega. Vähemasti Skandinaavia mägedes. Seljataha on jäänud mõnus pikk nädalavahetus mäesuusatamist Ramundberget´is. Ja laupäeval sai kaasa löödud Bruksvallas toimunud väikesel hooajalõpu suusamaratonil, vabas tehnikas. Seal olid kohal kogu Rootsi suusaparemik, kõik vanuseklassid, ohtralt ka Norra tipptegijaid ning loomulikult mina kui ainus mitteskandinaavlane :) Tõsi, üks Sveitsi kutt oli ka noormeeste vanuseklassis. Ürituse korralduspool oli lihtsalt super, kohalike inimeste pühendumus ja kaasaelamine tekitas judinaid.
Foto NAGI's: noorimad maratoonarid
Stardid olid vanuseklasside kaupa, 5-10 minutiliste vahedega, korraga oli stardis 20-60 suusatajat, ajavõtt kiipidega. Naised, noored ja harrastajad (sealhulgas mina) sõitsid 26km, meeste eliidi ring oli 33km. Laste jaoks olid eraldi distantsid. Rada oli põnev. Esimesed 8 km oli selline suhteliselt rahulik murdmaatrass. Stardist panid ”harrastajad” sellise vaardiga ajama, et ma olin suht viimaste hulgas seal esimeses pooles. Ja siis keeras Ramundbergetis slaalominõlvade kõrvalt üles mäkke! Paari kilomeetri jooksul tuli tubli 300m kõrgust võtta. See on siis umbes 3 Kiviõli tuhamäge. Iseenesest oli täiesti sõidetav tõus. Kõige imelikum oli see, et ma jaksasin ka, tagumised kukkusid kuskile ära ja ikka mitu selga tuli vastu. Raja ääres oli päris palju ergutajaid ja enamikel oli näpus korraldajate poolt antud inforaamatuke stardinimekirjade/numbritega, nii et ergutati lausa nimepidi. Üleval platoo peal oli eriliselt kiire lumi. Kätega ei jaksanud nii palju lükata kui jalad eest ära libisesid : ) Täiesti müstika. Nii kiiret lund polnud ma see talv veel kogenud. Siis hakkasid lõpulaskumised. Põhimõtteliselt 3 km kurvilisi laskumisi tagasi Bruksvalla keskuse poole. Päris palju rajaäärseid kurvides olevaid puid oli oranžide mattidega ära kaetud, nii öelda ohutus eelkõige. Aga need laskumised olid ikka meeletult tehnilised, just suurte kiiruste tõttu. Olin ühele rootslasele enne sappa jõudnud ja nii me enam vähem koos suusastaadionile laskusime. Siin oli väike tüng – ei olnud veel finish – rada keris veel paariks kilomeetriks tagasi metsa, kus tuli paar päris parajat tõusu võtta. Ja mulle see meeldis. Väsimust polnud ju veel tunda. Tõusul läksin svenssonist nagu kakavast kassist mööda :) Pool km enne lõppu jõudsin veel ühele sama klassi võistlejale järgi. Meil oli viimased kolmsada meetrit äge andmine üle ühe tõusunuki ja kurviga laskumise finishisirgele. Ja juhhei, sain sisekurvist kenasti talle kõrvale ja lõpusirgel vormistasin ära :-) Polnud vaja isegi spagaati finishijoonel teha. Paari minuti pärast saabus uhkes üksinduses meeste eliidi võitja Anders Södergren ja veel minut hiljem oli tuline finishiheitlus teise koha pärast Petter Northugi ja Mathias Fredrikssoni vahel. Northug võitis. Vaat selliste meestega olin ma koos finishialas. Mis sest, et eliit startis minust 5 minutit hiljem ja sõitis 7 km rohkem :D Muuseas, osalejate seas oli ka Thomas Alsgaard! Naistest võitis Charlotte Kalla.

Foto NAGI's: poistefinaal

Pühapäeval toimus lastele ja kuni 20 aastastele suusakrossi võistlus. Alustuseks proloog, kus tuli sõita eraldisatardist umbes 3 kilomeetrine distants valdavalt täiega allamäge, kiivrid peas. Ja kiirematele oli pärast sprindi finaalvõistlus, kus oli 5 tükki korraga rajal. Väga vaatemänguline ja meelelahutuslik formaat.
Tulemused leiab siit.
Piltideni võistluspäevadest jõuab selle kohaliku veebilehe kaudu: http://www.tillfjalls.se/

Minu poolt suured tänud korraldajatele, pöidlahoidjatele, toetajatele, abilistele :) Järgmine aasta toimub Fjälltoploppet juba 25.-ndat korda.