Täiendus: meie liikumistee GPS-träkk.
 |
| Kanali süvendamine |
Aidu Xdream oli mul “must
go” üritusena pidevalt meeles sellest hetkest, kui minev sügis selle
toimumine teatavaks sai. Ikkagi mu kodukandi ja lapsepõlve mängumaade piirkond.
Mu senine ainus orienteerumiskogemus oli Kiviõli Xdream´iI B-raja väljaväänatud
jalaga läbi lonkimine, nüüd oli suur tahtmine end tervena hoida ja mõnuga
pingutades maastikku nautida. Tiimis seekord töökaaslased Aet ja endine
töökaaslane Tarvo, võistkonna nimeks Villu. Kuidagi on juhtunud, et ükskõik mis
koosseisus meie kontori inimesed Xdream´l osalevad, võistkonna nimeks on ikka
Villu, mis sest, et nimekangelane ise
pole minuteada juba aastaid sellel üritusel osalenud. Kuigi Tarvo väitis, et ta
ei tea kuidas pidi kaartigi ees hoida ja minu selleaastane jooksukilometraaž
oli ühekohaline number, ei tekitanud need asjaolud meile muret – sest Tarvo on
suurepärane tüürimees ja aerumuskel, mina tunnen end mugavalt ratta seljas
ning Aet on varem kaardiga metsas
käinud, tal oli isegi oma SI-pulk! :) Samuti võis loota, et seekordsel etapil
joosta üleliia palju ei tule.
 |
| Valmiv kanal, 7.aug 2013 |
Meie stardikoht oli põhimõtteliselt Maidla mõisakooli
trepilt, ehk siis täiesti tagareast. See polnud sugugi halb koht, sest selleks
ajaks kui me oma esialgsed oli plaanid tehtud saime ja kaardid kinnitatud, olid
absoluutselt kõik teised juba mõisaterritooriumilt kadunud. Kui peale eraldi
orienteerumist ratta/jooksu vahetusalasse jõudsime, oli meie ümber juba väga
palju rahvast, sealhulgas mitmed kergejalgsed meestetiimid, kelle koht peaks
hulga eespool olema. Punkti 6 suunas liiguti mööda rasket metsaalust lausa
mitme paraleelse rühmana. Oli tunda, et kaldusime kergelt paremale, kuid seda
pigem teadlikult, et ristuvale teerajale saada ja selle järgi end paika ja
punkti jõuda. Nii läkski. Edasi oli juba mõnus lihtne seasörk veeületuseni. Kui
nädal varem oli veetemperatuur sõudekanalis ja tranšeedes 21C, siis vahepealsed
külmad päevad olid vett tugevalt jahutanud. Üle 16 kraadi ei pakuks.
 |
| Tark Öökull |
Mingi müstiline asi
toimus pidevalt mu vasaku tossupaelaga, see läks pidevalt lahti. Enne ujumist
kinnitasin eriti korralikult ja peitsin nöörid ära. Veest välja tulles oli
jälle lahti. Rataste juurde tagasi jõudsime igati mõistlikult ilma
eksirännakuteta. Siin kulus mitu minutit ühe varem lahtipõrunud
rendikaardihoidja uuesti kinnitamisele, aga väike hingetõmbamine ja kaardi
ettelugemine tuli vist kasuks. Järgnenud rattaetapp, maaalune osa ja
mäluorienteerumine oli minu jaoks kui jalutuskäik koduõues. Siin oli oma osa
lapsepõlves vanaema juures veedetud koolivaheaegadel ja viimastel aastatel
osaletud Kohtla-Nõmme triatlonil, mis Kaevanduspargi territooriumi väga selgeks
olid teinud. Mäluorienteerumises otsustasin kiiresti valiku teha rulliraja taga
asuva punkti kasuks, kuna sinna minekuks ei pidanud kopa kõrval mäe otsast alla
turnima, vaid kerge kaarega allamäge sörkima. See oli hea valik, muidu oleks
pidanud 2 eraldi nilbet mäge üles-alla forsseerima. Rolleriraja suunas laskudes
oskasin hüppeliigest väänata, seekord siiski pigem kergelt, tugisidemed
päästsid. Suusaraja punkt oli vast kõige suurem õnnestumine. Läksime peale
suusastaadionilt päripäeva, jõudsime otse punkti ja sealt lahkusime otse Aidu
suunas kasutades jupikest 5km suusarada, mille kaudu sai ratta seljast maha
tulemata ja kuiva jalaga lõigata karjääriteele. Odad saime kätte
paariminutilise ootamise peale, kahe viskega oli vajalik punktisumma koos ja
viimase viske oleks Aet võinud kasvõi serviti kaldast alla saata.
 |
| Aidu pank |
 |
| Allveemetssiga |
Sõudekanali äärde vändates sai Aet´lt, kui meie planeeritud
kanuupunktivõtjalt ääri-veeri uurida, kuidas esimene ujumine meeldis ja et äkki
tahaks veel vähemalt ühe ujumise teha ja joosta. Aet oli hea meelega nõus.
Leppisime kokku, et kohtume punkti 24 juures ehk siis esimeses kanuupunktis.
See oli valearvestus, mida mõistsime Tarvoga sõudekanalil vaevaliselt vastutuult
kühveldades. Õnneks oli ka Aet seda taibanud, ujunud üle ka teisest tranšeest,
võtnud punkti 24 ja hakanud punkti 25 suunas meile vastu jooksma ja märkas meid
õigeaegselt. Seega väga suurt ajakadu polnud, lihtsalt saime võimaliku
puhkepausi asemel paar kilomeetrit rohkem aerudega tööd teha ning kanuuetapi 31-ne koht
tõstis meid üldarvestuses jälle ette poole. Nüüd oli jäänud veel vaid võistlus
ilusti lõpetada, aga juhtus nii öelda legendilugemiskatastroof. Miskipärast oli
jäänud mulje, et Maidla jõepunkt pole B-raja jaoks ning sörkisime peale truupi
otse finišisse. Hale feilimine.. (adjöö, juba terendanud SEGA-de 10 koht).
Sellegipoolest superlahe elamusvõistlus, minu jaoks tuttavas piirkonnas. Pakun,
et B-rajal võis vaid võistkond Adrekad end veel kodusemalt ennast tunda,
vähemasti Kohtla poolses piirkonnas.
 |
| Vaade Sipelgamäelt |
Postituses olevad pildid olen teinud Aidus viimase aasta
jooksul. Kahju, et Sipelgamägi rajameistrite poolt kasutamist ei leidnud,
ikkagi Aidu kõrgeim punkt, ligipääsetav kahelt poolt ka rattaga, asub Kohtla
poolse rattavahetusala vahetus läheduses, tranšeeotsa ida küljel. Kes sinna
kanti matkama satub vett, jääd või maad mööda, siis soovitan ära käia. Seal on
põhjalik infotahvel, mis kirjeldab Sipelgamäe põneva tekkeloo, nime saamisloo
ning annab ka ülevaate karjääritöödest.
